Päev üldse algas tšikkidega bowlingut mängides. Sealt läksime Katu ja Britiga viimase poole. Seal sõime ja tegime nalja. Brit jäi vist õhust ja armastusest purju ja nakatas meid ka veel. Nalja sai kõvasti.
Pärast läksime Jakobi korterisse. Peale bowlingut olime ostnud pudeli shampust ning hakkasime seda lahendama. Kuidas me kätte saime? Me lihtsalt mängisime Britiga inglasi ja kõik. Lihtne !
Minu juures me sättisime ja lõime end üles, vaatasime supermodelle ning libistasime võlujooki. Kui olime valmis läksime Linnahalli juurde.
Mul oli ikka eriti sobilik riietus: mingi beež kleidike, mille peal oli must vöö. Soojahoidmiseks oli seljas must jakk ning jalanõudeks olid mustad peaaegu tikkontsaga kingad. See viimane element oli minu kõige suurem aps. Ilus näga välja, kuid õhtu lõpuks olid mu jalad täiestti läbi.
Linnahallis saime ülejäänud seltskonnaga kokku. Enamus olid täiesti kastis. Laaberdasime läbi linna Panoraami, kus pidime 5 minutit ootama, sest kell polnud 11ki veel.
Peagi saime sisse ning pidu võis alata !
Rahvast imbus juurde väga kiiresti ning hetkega oli klubi täis. Viimastel andmetel käis sealt läbi kokku umbes 700 inimest. Tantsisime ja ajasime juttu ning vahel tegime ka suitsu. Ma tegin vist ainult kolm sigaretti.
Klubis oli päris palju kenasid kutte, üks kõitis eriti mu tähelepanu, aga ma ei viitsinud end liigutada niiet vaatamisest kaugemale ei läinud. Siiski sain paari uue inimesega tuttavaks.Nägin Karlat ka ja me siegi ajasime natukene juttu.
Muusika oli hea, Dj'd täitsa tasemel. Mingi täiesti tundmatu tšikk Marian oli suht mõttetu, kuid Elmayonesa oli lahe, mulle meeldis. Algul ma arvasin küll, et tüüp on labane, aga ta tõmbas rahva käima ja muusika oli ka hea. Positiivne üllatus.
Vihtusime tantsu meeletult. See oli hea ettevalmistus algavaks suusahooajaks, sest reielihased said kõvasti tööd. Mu jalad tulitasid, kingad höörusid ka veel ja see oli õudus. Päris tihti pidin istuma minema ja puhkama.
Kuskil kaheks olin ma omadega täiesti läbi. Pidasime veel pool tundi vastu, siis jätsime hüvasti ning asusime kodu poole. Mu jalad olid nii läbi, et ma võtsin kingad ära ning tippisin läbi linna täiesti paljajalul. Põdesin küll natukene, sest teed olid märjad ning külmad ja mul on angiin, kartsin veel rohkem haigeks jääda.
Koju jüudes tegime teed ning mina ka jalavanni ning siis pugesin põhku. Brit veel rääkis Mordiga juttu, aga läks ka peagi magama.
Nüüd ei saa ma 6 päeva tilkagi juua, sest pean antibiootikume võtma. Jess! Esimeseks septembriks on see õnneks möödas ning siis saab jälle koolialgust tähistama hakata ;)
Palju õnne!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar