Suvelõpu pidu Panoraamis

Pidu oli pääris vägev. Palju inimesi, nagu alati, väga palav, nagu alati.
Päev üldse algas tšikkidega bowlingut mängides. Sealt läksime Katu ja Britiga viimase poole. Seal sõime ja tegime nalja. Brit jäi vist õhust ja armastusest purju ja nakatas meid ka veel. Nalja sai kõvasti.
Pärast läksime Jakobi korterisse. Peale bowlingut olime ostnud pudeli shampust ning hakkasime seda lahendama. Kuidas me kätte saime? Me lihtsalt mängisime Britiga inglasi ja kõik. Lihtne !
Minu juures me sättisime ja lõime end üles, vaatasime supermodelle ning libistasime võlujooki. Kui olime valmis läksime Linnahalli juurde.
Mul oli ikka eriti sobilik riietus: mingi beež kleidike, mille peal oli must vöö. Soojahoidmiseks oli seljas must jakk ning jalanõudeks olid mustad peaaegu tikkontsaga kingad. See viimane element oli minu kõige suurem aps. Ilus näga välja, kuid õhtu lõpuks olid mu jalad täiestti läbi.
Linnahallis saime ülejäänud seltskonnaga kokku. Enamus olid täiesti kastis. Laaberdasime läbi linna Panoraami, kus pidime 5 minutit ootama, sest kell polnud 11ki veel.
Peagi saime sisse ning pidu võis alata !
Rahvast imbus juurde väga kiiresti ning hetkega oli klubi täis. Viimastel andmetel käis sealt läbi kokku umbes 700 inimest. Tantsisime ja ajasime juttu ning vahel tegime ka suitsu. Ma tegin vist ainult kolm sigaretti.
Klubis oli päris palju kenasid kutte, üks kõitis eriti mu tähelepanu, aga ma ei viitsinud end liigutada niiet vaatamisest kaugemale ei läinud. Siiski sain paari uue inimesega tuttavaks.Nägin Karlat ka ja me siegi ajasime natukene juttu.
Muusika oli hea, Dj'd täitsa tasemel. Mingi täiesti tundmatu tšikk  Marian oli suht mõttetu, kuid Elmayonesa oli lahe, mulle meeldis. Algul ma arvasin küll, et tüüp on labane, aga ta tõmbas rahva käima ja muusika oli ka hea. Positiivne üllatus.
Vihtusime tantsu meeletult. See oli hea ettevalmistus algavaks suusahooajaks, sest reielihased said kõvasti tööd. Mu jalad tulitasid, kingad höörusid ka veel ja see oli õudus. Päris tihti pidin istuma minema ja puhkama.
Kuskil kaheks olin ma omadega täiesti läbi. Pidasime veel pool tundi vastu, siis jätsime hüvasti ning asusime kodu poole. Mu jalad olid nii läbi, et ma võtsin kingad ära ning tippisin läbi linna täiesti paljajalul. Põdesin küll natukene, sest teed olid märjad ning külmad ja mul on angiin, kartsin veel rohkem haigeks jääda.
Koju jüudes tegime teed ning mina ka jalavanni ning siis pugesin põhku. Brit veel rääkis Mordiga juttu, aga läks ka peagi magama.

Nüüd ei saa ma 6 päeva tilkagi juua, sest pean antibiootikume võtma. Jess! Esimeseks septembriks on see õnneks möödas ning siis saab jälle koolialgust tähistama hakata ;)

Palju õnne!

Prangli mällar vol.2 a.ka Maia sünnipäev

Prangli mällar vol.2 on ammu juba möödas, aga alles poolteist nädalat hiljem saan kirjutama. Sorry, aga tõesti enne polnud võimalik, sest päev pärast pidu oli mul räme tuumapohmell, reedel olin terve päeva väljas ja õhtuks oli mul 38,6 palavik, mis tähendas, et ka terve laupäeva olin ma autis ning püüdsin meeleheitlikult eelseisvaks reisiks terveks saada. Nüüd jõudsin lõpuks Kreetal valitsevast suvest ja kuumusest tagasi Eestit kimbutavasse sügisesse ning on lõpuks aega kirjutada.

Pärast "suplust"

Õnneks ilmaga meil vedas: tuul küll puhus, aga päike paistis ja oli soe. Paadi peal rääkisime kõik oma vahel juttu seal ja. Poisid  ja tüdrukud küll eraldi, aga siiski. Maia oli nii üllatudunud, kui ta ennast sadamast koos suure kamba inimestega leidis. Surprise!
Sadamast Chrisi juurde jõudsime kiiremini kui eelmine kord, mis oli ääretult positiivne.
Chris tuli kohe minu juurde: "Nii kahju, et Roni siin pole," "On juu!" ütlesin ma proovides valu varjata. Kuradi jobud, nad ei teadnudki, mis täpselt eelmine kord juhtunud oli ja nad ikka pidid naerma. Ma veel ütlesin neile korduvalt, et ma ei maganud temaga. Aga see oleks ju liiga igav olnud, et uskuda.
Anyways ma saatsin Chrisi perse, kui ta seda teemat edasi arendama hakkas ning tema vaatas mulle selle peale imestunult otsa, et mis mul viga on, miks ma nii kuri temaga olen. Loll mees noh, mis teha.
Hakkasime vaikselt enda jooke seal lahti tegema. Minu rohelise Shuffeli kohta öelda küll Shreki kusi, küll tulnuka kusi, aga mulle meeldis.
Kõige pealt me kõik sõime. Katriin ja Brit (vist) olid ostnud hunniku süüa, mida ka mina rahastasin. Kõik said rõõmsalt salatit ja krõpsu ja köögivilju. Kahjuks magusat midagi ei olnud. See selleks
Mina istusin õue terrassile koos Karoliniga sööma ning peagi liitus ka Chris, kes ei väsinud mind tögamast. Ta kurtis, et polnud mind juba kaks kuud kiusata saanud. Vaene laps.
Seltskond oli jagunenud suht kaheks ja pooleks: Põhiliselt C-kate kamp istus toas diivanitel ning õue seltskond jagunes veel omakorda kaheks: need kes mahtusid laua taha ja need, kes maas pidid istuma. Mõlemasse kuulusid enamjaolt beekad.
Istusime, sõime, jõime, ajasime juttu ning tegime nalja. Päris meeldiv oli.
Siis tuli piibu isu ning uurisin Chrisilt, kas tal piipu on ja siis ta hakkas jälle peale, et mis loll küsimus see on ja pla-pla. Lõpuks ta siiski ütles, kus ja mis ning peagi panime kupatust kokku.
Olin just kõik tööle saanud, kui Ron platseerus minu kõrvale ning tal polnud vist plaaniski sealt lähiajal lahkuda. Teadsin, et oli aeg leida endale uus koht, sest ma lihtsalt ei suutnud tema läheduses olla. Laevas oli niigi jube juba olnud. Seal polnud lihtsalt võimalust kuskile põgeneda, terve sõidu ta passis mind ja mul tuli väga mitu korda soov sealt paadist lihtsalt vette hüpata. Öäk!!!
Ühesõnaga (mitte otseses mõttes) ma panin tuhatnelja jooksu seltskonnast kuhu Ron end sisse seadis. See muutis algul mu õhtu natukene keeruliseks ja isegi ebameeldivaks. Õnneks ta vajus kuskile ühte kohta lõpuks ära ning mina ei näinud teda enam siis mõnda aega.
Meil oli haige hunnik viina ja rummi, õudne lihtsalt, ÕUDNE!!! Kuid poistel polnud absoluutselt mingeid probleeme selle lahendamisel. Kui nad olid juba korralikult joonud, otsustasid suur osa poistest randa minna ning mingi kivini ujuda.
Läksin koos Britiga kaasa, kuigi meil endal mingeid plaane märjaks teha/saada polnud. Kert lonkis meie taga ning ka tema ei kuulunud hullude hulka.
Rannas tuli mul kiusutuju ning ma pritsisin Kerdi ja Briti seljad natukene märjaks. "Oppa, kust te nii laheda mustriga riided saite?" küsisin ma pärast tempu. Mõlemad naersid teeseldud naeru ning läksime eluga edasi.
Käisin mööda ranna äärt, joogitops käes. Vesi oli väga soe. Istusin maha ning saatsin Christianile(rootslasele) sõnumi ning jalutasin tagasi, kui Maia ja Brit mind igatsema hakkasid. Ka Ella oli jõudnud.
Mõned olid veest väljas juba, ka Palvadre suples kaldal. Tahtsin ka teda pritsida ning seda ma tegingi. Tema hüppas selle peale püsti, tuli minu juurde ning ütles: "Ma loodan, et sul pole telefoni taskus."
Ma jõudsin kiiresti telefoni kaldale visata ning siis ma lendasin karsumdi vette, Chris minu peale. Mul oli olnud tops mürgiga käes ning pärast kukkumist loksus see laintes roheline sodi välja lennanud. Jess!!! Ma olin siiski jälle läbi märg.
Kuna ma haigeks jääda ei soovinud (see soov mul siiski täide ei läinud), läksin kiiresti tuppa, et riided vahetada. Mul olid küll pikad teksad kaasas, kuid pärast pikka kaalumist olin kodus kõik varupluusid kotist välja võtnud. Kristel õnneks laenas mulle enda oma ning saingi end peaaegu kuivalt riidesse.
Peagi tulid ka teised ning meie vana seltskond istus jälle õue laua taha ning me jätkasime joomist.
Kui minu Shuffel üle viskas, võtsin kellegi rummikokteilist lonksu või jõin Kerdi õlut. Tegime suitsu (isegi Karolin) ning tundsime elust rõõmu.
Siis hakkas aga Chris jälle enda Roni jutuga peale ning kõik naersid ja hahaha. Kuid Bohman oli mulle mulle sõnumi vastu saatnud, et mis mul mureks on ja siis meeltesegaduses ma rääkisin talle, mis lõpupeol minuga juhtunud oli.
Õnneks ma suutsin selle enda meeltest välja lülitada ning läksin õhtuga edasi. Kuniks Ron hakkas mulle jälle külge ajama. Enne tegi ta seda Karoliniga, kuid siis õnnestus mul tüdruk päästa. Ja kui ta mulle käed ümber pani ja lahti lasta ei tahtnud... mul on praegugi niiii rõve sellele mõelda. Põgenesin õue, kus Brit nägi vaeva, et mind maha rahustada ning õnneks tal see ka õnnestus.
Kui õues juba liiga pimedaks läks, kolisime tuppa. Leidsin ennast köögist, kus olid veel Kert, Assar, Brit ja Karolin (vist), Maia ka vahe peal. Rääkisime igast põnevatel teemadel juttu. Olin natukene liiga avameelne (nagu alati, kui ma purjus olen), kuid siiski oli meeldiv.
Ahjaa mingi hetk hakkas Morten mulle külge lööma. Või õigemini selle osa ta jättis vahele. Ehk siis me amelesime seal vahe peal ja ta tahtis korduvalt üles või randa minna. Kõik arvasid, et me hullult tegime midagi rannas, tegelikult me lihtsalt rääkisime juttu, tema ja kõikide teiste suureks pettumuseks.
Me leidsime Maiaga külmkapist ühe veini, mille viimane lahti tegi. Võtsin kapist bokaalid ning jõime Maia terviseks. Siis lõppes järsku tegevus ära ning ma läksin õue terrassile istuma.
Järsku tuli Chris minuga mölisema, et enne kui kellegi pudeli lahti teed, tuleb ikka luba küsida. Mina ültesin talle selle peale, et mina ei teinud seda pudelit lahti, et jah, mina võtsin bokaalid, veini lahti tegi Maia, aga kuidas sa võidki teda süüdistada, kui mina oli osaline. Saatsin ta perse ning ta läks minema
Jäin jälle üksi. Siis kuulsin jälle kedagi enda kõrval. Pöörasi pead ning leidsin Kerdi minule nii lähedalt vastu naeratamas. Rääkisime juttu natukene, kui tulid ka Greete ja Ella. Ella ja Chris olid natukene tülis ja ta oli nii õnnetu ning imestas, miks ta alati haiget saab. Ma ütlesin talle, et tean, mida ta tunneb. Ja siis ma hakkasin jahuma sellest, kuidas Kert mulle kunagi nii kaua meeldinud oli ja pla-pla. Vist siis ma andsingi poisile ühe korraliku musi.
Chris oli mulle sõnumi saatnud ning läksin eemale, et talle vastata. Kui ma lahkunud olin ning puude varjus juba istusin, kuulsin Greetet midagi väga nõmedat ütlemas, mille peale tema ja Kert naersid, Kert küll mitte nii nagu Greete ise, pigem sunnitult.
Vaatasime õues tähti vaikselt.
Tšillisime jälle niisama. Ron oli diivanile magama keeranud. Ma võtsin salati karbid, lasin vett täis ning kallasin kõik talle pähe. Selle peale kargas ta püsti ning tõmbas sajatades nahhui.
Mingi hetk väsisin ära, võtsin magamiskoti ning tõmbasin diivanile kerra. Ka Kert oli kõrvale tugitooli magama jäänud.
Läbi une kuulsin, kuidas keegi oli jälle kuskil oksendanud, kuid ei pööranud sellele tähelepanu.
Pool seitse äratati meid üles, panin asja kokku ning me kõik, suht purjus veel, komberdasime sadama poole.
Istusin kohe õue, toetasin ennast reelingu äärele ning panin silmad kinni. Kert tuli minu kõrvale ning järgis minu eeskuju. Kuid seal hakkas külm ning me mõlemad kolisime tuppa, kus mina lasin vanamoodi edasi.
Katriini isa viskas mind koju ära.

Sellest Morteni asjast on mul jumala pohhui, olin suutnud end tagasi hoida. Kuid nats nõme on, et ma Christianile kõigest rääkisin. Mis tehtud see tehtud. Pohmell oli ka rõvedalt haige. Jube.

Promillid: ****

Kolmapäeval on uus pidu Panoraamis ja 360's tulekul, ehk saan ka minna, kui vanemad lubavad. Olin kaua ära ja pidutseda võiks iga kell !!!

Galerii: Emmaboda salapidu - Elu24 : Muusika

Galerii: Emmaboda salapidu - Elu24 : Muusika

Järjekordne koht, kus ma pean ära käima, kui ma ühel ilusal päeval piisavalt vanaks saan. Kuigi tõenäoline on, et selleks ajaks sellist üritust enam ei korraldata või olen juba midagi uut ja lahedat avastanud. Eks näis

Soojendus

Ma olin juba 3 päeva tuimalt kodus istunud ja haige olnud, mul sai kõrini. Tahtsin siit majast välja saada ja natukene juua. Polnud juba 2 nädalat purjus olnud ja see oli jama. Kõik teised olid lõbutsenud ja suve täie pasaga nautinud samal ajal, kui mina niisama kodus või Tallinnast ja sõpradest eemal passisin. Ema täna kodus ei olnud, niiet ta ei saanud mind keelata ja tundsin ennast juba paremini ka, mis tõttu otsustasin põgeneda siit.
Tõin esmaseks ettekäändeks, et lähen linna raamatukokku, sest ma ei julge enam Viimsi omasse enda nägu näidata. Sain Chrisuhga kokku ning peale tunnipikkust tema pool konutamist otsustasime natukene juua. Tema muidugi rääkis, kuidas ta on mõnda aega juba tsüklis oli olnud ja joonud, niiet midagi peaaegu ei mäletanud ja see ajas mulle eriti isu peale.
Saimegi veel paari tüdrukuga bussikas kokku, külastasime ranna Konsumit ja läksime pilliroogude vahele jooma. Muidugi meil eriti raha ei olnud, mis tõttu saime endale lubada vaid ühe 1,5l Gin long drink'i, mille me kiirelt alla kulistasime. Sellest piisas, et ma mind parajalt švipsi saada.
Rannal istudes meenutasime kauneid väitlus meistrikate etappe ja naersime Kirke kõnedes esinenud naljade üle. Kahju, et mina ja Chrisuh järgmine aasta enam ühes klassis ega ka koolis ei ole. Kellega ma nüüd vahetundides suitsu tegemas hakkan käima? (Kui ma üldse suitsetama uuesti hakkan.)
Tänane oli mõnus eelmäng Maia sünnipäeva peole. Loodame, et tuleb vinge ja viinarohke.

Elu on lill, kui sees on promill!

Joobumuse tase: *

Alustuseks

Idee tuli natukene hilja, nii palju on juba juhtunud ja paljud märkimisväärsed üritused juba selja taga. Takka järele ma kirjutama ei hakka, sest mis möödas, see juba unustatud. Kuid tulevikus üritan anda endast parima ning kõik huvitava ja skandaalse kirja panna.
Põhimõtteliselt saab sellest pidude blogi, et pöörata tähelepanu sellele, kui palju ja kui noorelt juba meelemürkide ja ohjeldamatu läbustamisega tegemist tehakse. Mina õnneks kõige metsikumate "joodikute" hulka ei kuulu, kuid tean, mis peitub "ema, ma lähen klassiõe/venna, sõbranna/sõbra poole ööseks" või "lähen kinno, anna raha" taga.

Iga ürituse puhul hindan ma ka enda joobumuse taset 5palli süsteemis. 1 tärn tähendab, et ma olin natukene švipsis ja 5 tärni, et ma lausa oksendasin. Need on äärmused, aga üldiselt kaldun keskmiste näitajate poole. Pildid on suvalised ülesvõtted üritustelt.

Positiivne on see, et pidusid ootab ees veel nii palju. Üks neist on juba kolmapäeval. Maia 16.sünnipäev, Prangli mällar vol2. Loodetavasti ei kujune sellest midagi lõpupeo sarnast, god save me from that ! Selle vältimiseks ma võib-olla ei joo nii palju, vähemalt üritan.
Ootan pikisilmi, sest viimased päevad olen tõbisena kodus istunud ja tahaks juba välja midagi tegema saada.

Elu on lill, kui sees on promill!