Algul võtad sa viina, siis võtab viin viina ja lõpuks võtab viin sinu - F. Scott Fitzgerald

reede, 31. detsember 2010

Thank you, don't come again!

 Viimast õhtut. Ütlen kurvastusega, et on möödunud üks kuradi kaine aasta. Algas ta päris hästi - mitmedki peod plus megalt niisama lausjoomist. Kuid kui suvi algas, lõppes see kuidagi. Paar korda tundus nagu juba, et saab jälle hoo sisse, kuid sittagi. Ja lõppeb ta ka nii nagu oli, ei kuidagi, lihtsalt möödub. Möödus ta üldse kuidagi lõpetamise tähe all. Suitsu jätsin maha 3-4 korda ning alles nüüd avastasin, et mulle enam ta ei meeldi, kui just tegu ei ole mentoolo slimidega.
  Ühe sõnaga:
Kallis 2010, ma EI jää sind igatsema, usu mind. 2011, katsu sa ainult enda eelkäia rada minna!
Head uut !

esmaspäev, 20. detsember 2010

Bring me the Future

17. Detsembri õhtul leidis lõpuks asetjõulupidu "Bring me the future"
Rahvast oli palju, muusikat oli palju ning tulu oli suur. Mutated Forms oli lihtsalt super. Ma poleks kunagi osanud arvata, et d'n'b järgi nii hästi tantsida saab. Muidu seltskond oli tore ning peojärgne koristamine oli ka vahva. Kahrut lausa peksis meid majast välja.
  Pärast läksin õe sõbranna uurde, kus me tšillisime umbes 30 minutit ning siis läksime viimasele bussile. Minul oli plaanis Viimsis ühele peole minna. Kahjuks need plaanid nurjusid ning läksin siiski koju.

  Laupäeva õhtul oli "Mauno sünnipäev" Vanematega rääkisin nii, et pidintaksoga koju minema. Nagu tubli laps ikka ei ostnud ma jälle endale tilkagi alkoholi kaasa (tegelikult ma lihtsalt teadsin, et seal kohapeal olemas) Õhtu jooksul jõin ära poolteist liitrit siidrit ning paar viinakoksi.
  Saunas ma jälle käia ei saanud, sest mul oli nohu ja köha - jälle.
  Seltskond oli mõnus, muss oli mõnus ning minu meelest kokkuvõttes kvaliteetaeg. Taksot kutsusime poolteist tundi, lõpuks püüdsime mingi eirit odava, mille nime me ikka veel ei tea. Arve läks kokku vaid 93.- See oli tõsiselt hea takso.

Promillid: **

kolmapäev, 15. detsember 2010

Reality check

  Koolivaheaeg, jõulud ning aastavahetus ja kõik nendega kaasnevad peod jõuavad aina lähemale. Kuna üritusi on nii palju, et lausa raske nende vahel valida, siis mõtlesin ülevaate teha. Üritused kuhu ma most likely lähen

17. detsember - Bring me the future @ Tallinna 21. Kool
Bring me the future'ga hakkab kogu kamm peale, lubasin minna niiet pean ma ka osalema. Hoolimata sellest on mul plaan eelmise aasta jõulupeo aegne kamp vähemalt mingil määral kokku kutsuda ning taaskord tähistada, ükskõik mida.
 Esinevad Malcolm Lincoln ja peaesineja Mutated Forms.
 Teemaks FUTU.
Plaan on siiski vähemalt MF'ks kohale minna ning kuna mul vanemaid pole sellel õhtul, siis võib'olla sealt veel isegi edasi kuhulegi. Aga kuna selleni veel poolteist päeva on, siis kindlaid plaane pole.

18. detsember - Mauno sünnipäev saunas.
Võrdub Ülo sünnipäev vol 2, kuigi tundub, et tulemas on vähem rahvast. See on mul kindlalt plaanis, kahtlusteta.

 28. detsember - Infection @ Hollywood
Millal ma viimati Hollywoodis käisin? Võib-olla kui ma olin 12 maksimum 14 ning see oli Stiinapidu. Miks siis mitte kasutada võimalust ning minna seda kohta taas külastama. Pilet on muidugi jälle 75.- aga sitta kah.

 29. detsember - Pidu on püha @ 360
Suure tõenäosusega mitte, aga kui seltskond saab hea ja inimesi palju ei lähe, siis võib isegi kaaluda. 360 on nii väike koht, et arvestades neid, kes ennast osalejaks on märkinud, läheb seal kuumaks, liigagi.

Peale aastavahetust tuleb ka peaaegu igal õhtul mingigi pidu, aga kuna mul pole aastavahetuse plaanidki paigas, siis pole kaugemale veel jõudnud..

pühapäev, 21. november 2010

10 + 12 = B

  Niisiis. Reedel oli lõpuks "Ülo sünnipäev" saunas. Ruumid olid päris nõukaaegsed, aga siiski mõnusad. Rahvast oli korralikult ja samuti ka juua. Mina ei ostnud endale mitte midagi kaasa, sest polnud plaanis tina panema hakata. Õnneks oli ühiskondlikuks tarbimiseks tehtud punši, mis oli saatanast ja jelly shote, mis olid veel rohkem saatanast. Punši jõin ma kaks poole liitrist topsi ning shote "jõin" neli vist. Need oli ülihead, alko maitset ei olnud üldse tunda kummagi puhul, kuigi tegelikult olid mõlemad kanged. Samuti jõin ka natukene õlut ning paar lonku rummikoksi, mis jääb minu surmatunnini rõvedaks.
  Poole ajast istusin ma suitsunurgas ja rääkisin juttu. Poolest seal istutud ajast olin ma kas ainukene, või üks kümnendik oli veel, aga muidu 12ndikud. Üks tüdruk, kes vist oli kristlane, nagu ta seda miljon korda korrutas, oli jumala purjus ja tegi kogu aeg suitsu. Kuhu selline maailm meid viib?
  Tantsida sai, kuni kõlarid läbi läksid.
  Mina käisin isegi saunas korraks. Olin küll täisriietes ning saapadki olid jalas. Ass viskas terve pange leili ka ja siis ma mõtlesin, et ma kõrben.
  Siis hakkasid inimesed oksendama. Tegelikult neid oli ainult kolm arvestades kõiki, kes õhtu jooksul sealt läbi käisid. Aga üks vend oli ikka väga kastis, paar korda mõeldi isegi kiirabi kutsumisele, aga õnneks paar kaheteistkümnenda tüdrukut valvasid teda.
  Kokkuvõtteks olin ma lõpuks purjus ning osasid asju ei suuda enam meenutada, aga kui minu arvamust küsida, siis pidu oli sajaga korda läinud.

  Promillid: ***

kolmapäev, 3. november 2010

Kiirelt ja lühidalt

Ehk siis kiirelt ja lühidal minu viimase kahe nädala seiklustes. Viimasest Panoraami peost teen ehk ülevaatlikuma kokkuvõtte.
  Ühel ilusal kolmapäeval läksin Sauni ja Kristeni kutse peale Linnahalli katusele. Ma leidsin sealt eest kaks joodikut, kes olid juba pool pudeli talla kallanud. Jõime lõpuni ning siis suundusime kesklinna jälle. Saatsime Sauni trammile ning ise läksime Kaubamaja toidumaailma lisa järele. Ostsime mingit lahedat ning kõige kangemat siidrit ning läksime taas kahekesi Linnahalli. Istusime seal trepil, rääkisime juttu ning tinutasime.
  Kui me minema hakkasime, oli mul juba parajalt švips sees. Kodus ei olnud ma absoluutselt suuteline õppima, kuigi mul oli järgmisel päeval kaks suurt ja koledat kontrolltööd tulemas.

 Promill: **

 Järgmiseks tuleb "Rebastepidu". Jutumärkides, sest see jäi tegelikult ära, aga me korraldasime Siimu peoks valmis ostetud jookidega enda isikliku peo... kooli garderoobis. Just nii. Siimul oli 1,5 l siidrit ning vist mingi neli Caronat. Istusime siis neljakesi ja jõime. Vahetasime aegajalt kohti ning tegime niisama pulli. Keegi leidis 9.b kongist deodorandi ning hakkas seda õhku laskma... igale poole. Siis tuli proua matemaatika õpetaja Mare Rõigas ning hakkas karjuma: "Mis te laamendate siin, tahate ka juutuubi üles minna või? Fuuh! Mis te haisutate siin?!"
  Ühesõnaga lõpuks olin mina natukene purjakil, kuid võrreldes Siimuga olin ma maani kaine. Ta tuikus nagu täielik JOODIK. Ja tegelikult ei joonud ta üldse palju. Nõrk !

Promill: *

Esmaspäeva, ehk siis vaheaja esimesel päeval, sattusin ma Chrisuhga Riho juurde pisangi kokteile ja kaardi mängu nautima. Kertu Rosenthal helistas Chrisuhle vahel peale ning kui viimane ültes, et me pisangi joome, siis Kertu oli öelnud: "Aga sellest ei jää ju üüratult täis!"
  Me lihtsalt veetsime kvaliteetaega kvaliteed joogiga. Alati ei pea ennast laua alla jooma !


 CLUB FIESTA:
27. oktoobril käisime tšikikambaga Panoraamis. Enne seda otsisin ma paar head tundi Viru Valge Suffelit, mida me lõpuks ei leidnutki. Ma käisin Sauniga kaheksas poes, KAHEKSAS! Ja mitte kuskil ei olnud punast Suffelit. Lõpuks olime sunnit ostma mulle ühe suure maasika Fizzi  või Kissi ning Britule sai sama mustika oma.
  Läksime Kanuti parki seda lahendama. Kristelile olin ostnud ühe pisikese rohelise Cooleri, kuid meist keegi ei suutnud seda ise lahti teha. Õnneks istusid meie lähed mingid poisid, kelle juurde me siis viimases hädas Katriiniga läksime. Päris kenad kutid olid.
  Kella 23ks jõudsime Panoraami juurde ning peagi saime sisse. Seal me läksime kohe suitsuruumi, kus oli juba parajalt inimesi ees. Minu kõrval oli diivanil vaba koht . Mingi vend ütles teisele vennale: "Andrus!" ja siis patsutas kohta enda kõrval. Selle peale ültesin mina: "Andrus!" ning patsutasin vabale kohale enda kõrval. Selle peale ta vabandas enda sõbra ees ning istuski hoopis minu kõrvale. Ta jagas mulle natukene enda õlut ning siis läksid meie teed lahku.
  Üks hetk sattusin ma tantsima mingi tüübiga, kelle välimust ma üldse ei mäleta. Aga ma vist ei näinudk seda praktiliselt üldse, sest ma olin seljaga kogu aeg. Lõpuks sai mul villand nign ma tõmbasin nahhui.
  Britiga tegime veel väiksed dringid ning tantsisme väga hea muusika saatel ning natukene peale kolme jalutasin mööda inimtühje tänavaid vanaema juurde. Minu sammud kõlasid kilomeetrite kagusele vist ning kajasid igast tänavast tagasi. Mul tekkist kerge hirm alles siis, kui ma turu juurde keerasin, sest seal oli päeval alati nii palju pompše.
  Vanaema tegi mulle veel jalamassaaži ning me lobisesime üle poole tunni.

Promill: ***
Pohmelli (3pallisüsteemis): **

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Deja vu

Reedel (8. oktoober) käisin Sauni, Kristeni, Chrisuh ja Rihoga Hirves. Mul oli juba pikka aega olnud suur tahtmine juua ja korralikult. Purjus olin ma viimati olnud 11. augustil. Ostsin endale pooleliitrise siidri ning hakkasin seda jooma. Natukene jagasin teistele ka ja Sauni andis enda jooki mulle ning lõpuks olin ma päris täis. Ajasime Kristeniga lolli juttu suust välja ning olime niisama tropid.
Mingi aeg lahkusime sealt ning suundusime Solarise vetsu ning pärast häda ära ajamist istusime seal ka maha, sest Susan tahtis interneti minna. Järsku vaatan, et minu eest käib mööda mu isa. Ma hakkasin põdema, et äkki ta nägi mind. Talle olin ma öelnud, et lähen Parlamenti peole. Mõtlesin kavala lahenduse välja: helistasin talle ning küsisin kohe, kas ma tõesti olin teda Solarises näinud. Seda kuidagi varjama hakata poleks olnud mõtet, sest siis oleks asi kahtlane tundunud. Paps ütles, et ta oli juba natukene aega tagasi mind vetsu minemas näinud, kuid ei tahtnud mind segada, sest ma olin enda sõpradega koos.
  Jätsin Sauni ja Kristeniga hüvasti ning läksin papsiga koju (vabatahtlikult). Teel olles rääkis paps, et ta oli plaaninud meestega kuskile kõrtsi jalgpalli vaatama minna, aga polnud mitte ühtegi tulijat, sest kõik olid kuskile ära läinud. Ma tean väga hästi, mis tunne see on. Sellepärast oligi hea, et ma isaga koju läksin ning koos jalkat vaatasime, tal oli ka siis seltsi.

Promillid: **(*)

laupäev, 18. september 2010

Jossu sünnipäev

Lõpuks jõudis Jossu ka vanusega meile järele ning pidas sünnipäeva enda kodus. Inimesi oli päris palju, enam jaolt küll kõik tuttavad, aga mõni uus nägu oli ka.
 Ma saabusin tüdrukutest kõige esimesena ning oli päris lõbus poiste jutte kuulata. Aga siis hakkasid tüdrukud  juba saabuma ning umbes poole kümne aeg läks pidu lahti. Siiski inimesi saabus kuni poole üheteistkümneni.
 Alkoholist -  Ma ei tea, mis minuga juhtunud on, aga olen vägijoogiga kuidagi võõraks jäänud. Võib-olla ma pole lihtsalt nii meeleheitel, et iga reede ennast täis lakkuda. Teised jõid palju, nii mõnigi oli juba 24ks purupurjus, mis oli tegelikult suht masendav. Sten oli isegi ropsinud seal päris mitu korda, aga selleks ajaks olin ma õnneks juba koju läinud.
 Enamus ajast istus enamus rahvast õues väikeses katusega grillinurgakeses. Poisid mängisid seal beerpongi ja teised tegid laua taga vesipiipu, mis oli vist parim, mida ma siiamaani teinud olen. Kuid hoolimata sellest ei laksinud see ära. Minu nikotiini taluvus on vist liiga kõrge. Tegin suitsu ka päris palju. Kui Willu veel seal oli, siis käisime koos tegemas. Tema on tšill vana, saab täiega juttu rääkida ja puha. Õpib rootsi keelt nagu minagi.
 Kui õues külm hakkas, kolisime mõneks ajaks tuppa. Seal tantsisime, laulsime ja sõime. Ning me kolisime jälle õue.
 Ma pidin üheks kodus olema niiet 23paiku hakkasin taksot kutsuma. Üks 20 minutit ei võtnud üksi takso number vastu. Lõpuks helistasin isale ja ütlesin, et mul läheb veel natukene aega. Selle peale ta ütles, et tavai helista Tulikasse, nemad ikka võtavad vastu. Lõpuks seda ma tegingi ning jõudsin viis minutit peale õiget aega koju.

 Ühesõnaga õhtu oli mõnus, rahulik minu suhtes.

laupäev, 4. september 2010

1. september


Mul läks hästi - aktus algas juba 10:00. Peale kahetunnist koolis passimist viisin enda õpikuhunniku ema töö juurde ning siis sain õdedega kokku ning läksime Mc'i sööma. Kui olime kõik ära õdinud ning jutud ära rääkisime, sain Susani ning Kristeniga kokku ning pärast pikka passimist ja suutmatust otsustad, mida edasi teha, me lõpuks läksime Nordic Centrumisse, ostsime juua ning läksime Admirali basseini äärde istuma. Palju meil ei olnud : üks suffel ning kaks 0,5 liitrist GIN safarit. Pole palju.
 Kallasime joogi minu pooleliitrisesse coca pudelisse ning hakkasime seal vaikselt libistama. Soomlased ja muud turistid, kes mööda jalutasid, vaatasid meid küll natukene kahtlasest, aga midagi nad teha ei saanud. Haa !
Kui pudel sai tühjas, kallasime uuesti täis ning panime põhjani. Sai nalja sai naeru. Nii me kaks tundi istusime seal ja rääkisime igast asjadest, aga millest -  ma täpselt ei mäleta.
Nüüd käib kool ja väga pidutsema ja jooma eriti vist ei jaksa. Või pole lihtsalt siiamaani midagi ette juhtunud. Võimalusel siiski pidu täiega !

neljapäev, 26. august 2010

Suvelõpu pidu Panoraamis

Pidu oli pääris vägev. Palju inimesi, nagu alati, väga palav, nagu alati.
Päev üldse algas tšikkidega bowlingut mängides. Sealt läksime Katu ja Britiga viimase poole. Seal sõime ja tegime nalja. Brit jäi vist õhust ja armastusest purju ja nakatas meid ka veel. Nalja sai kõvasti.
Pärast läksime Jakobi korterisse. Peale bowlingut olime ostnud pudeli shampust ning hakkasime seda lahendama. Kuidas me kätte saime? Me lihtsalt mängisime Britiga inglasi ja kõik. Lihtne !
Minu juures me sättisime ja lõime end üles, vaatasime supermodelle ning libistasime võlujooki. Kui olime valmis läksime Linnahalli juurde.
Mul oli ikka eriti sobilik riietus: mingi beež kleidike, mille peal oli must vöö. Soojahoidmiseks oli seljas must jakk ning jalanõudeks olid mustad peaaegu tikkontsaga kingad. See viimane element oli minu kõige suurem aps. Ilus näga välja, kuid õhtu lõpuks olid mu jalad täiestti läbi.
Linnahallis saime ülejäänud seltskonnaga kokku. Enamus olid täiesti kastis. Laaberdasime läbi linna Panoraami, kus pidime 5 minutit ootama, sest kell polnud 11ki veel.
Peagi saime sisse ning pidu võis alata !
Rahvast imbus juurde väga kiiresti ning hetkega oli klubi täis. Viimastel andmetel käis sealt läbi kokku umbes 700 inimest. Tantsisime ja ajasime juttu ning vahel tegime ka suitsu. Ma tegin vist ainult kolm sigaretti.
Klubis oli päris palju kenasid kutte, üks kõitis eriti mu tähelepanu, aga ma ei viitsinud end liigutada niiet vaatamisest kaugemale ei läinud. Siiski sain paari uue inimesega tuttavaks.Nägin Karlat ka ja me siegi ajasime natukene juttu.
Muusika oli hea, Dj'd täitsa tasemel. Mingi täiesti tundmatu tšikk  Marian oli suht mõttetu, kuid Elmayonesa oli lahe, mulle meeldis. Algul ma arvasin küll, et tüüp on labane, aga ta tõmbas rahva käima ja muusika oli ka hea. Positiivne üllatus.
Vihtusime tantsu meeletult. See oli hea ettevalmistus algavaks suusahooajaks, sest reielihased said kõvasti tööd. Mu jalad tulitasid, kingad höörusid ka veel ja see oli õudus. Päris tihti pidin istuma minema ja puhkama.
Kuskil kaheks olin ma omadega täiesti läbi. Pidasime veel pool tundi vastu, siis jätsime hüvasti ning asusime kodu poole. Mu jalad olid nii läbi, et ma võtsin kingad ära ning tippisin läbi linna täiesti paljajalul. Põdesin küll natukene, sest teed olid märjad ning külmad ja mul on angiin, kartsin veel rohkem haigeks jääda.
Koju jüudes tegime teed ning mina ka jalavanni ning siis pugesin põhku. Brit veel rääkis Mordiga juttu, aga läks ka peagi magama.

Nüüd ei saa ma 6 päeva tilkagi juua, sest pean antibiootikume võtma. Jess! Esimeseks septembriks on see õnneks möödas ning siis saab jälle koolialgust tähistama hakata ;)

Palju õnne!

esmaspäev, 23. august 2010

Prangli mällar vol.2 a.ka Maia sünnipäev

Prangli mällar vol.2 on ammu juba möödas, aga alles poolteist nädalat hiljem saan kirjutama. Sorry, aga tõesti enne polnud võimalik, sest päev pärast pidu oli mul räme tuumapohmell, reedel olin terve päeva väljas ja õhtuks oli mul 38,6 palavik, mis tähendas, et ka terve laupäeva olin ma autis ning püüdsin meeleheitlikult eelseisvaks reisiks terveks saada. Nüüd jõudsin lõpuks Kreetal valitsevast suvest ja kuumusest tagasi Eestit kimbutavasse sügisesse ning on lõpuks aega kirjutada.

Pärast "suplust"
Õnneks ilmaga meil vedas: tuul küll puhus, aga päike paistis ja oli soe. Paadi peal rääkisime kõik oma vahel juttu seal ja. Poisid  ja tüdrukud küll eraldi, aga siiski. Maia oli nii üllatudunud, kui ta ennast sadamast koos suure kamba inimestega leidis. Surprise!
Sadamast Chrisi juurde jõudsime kiiremini kui eelmine kord, mis oli ääretult positiivne.
Chris tuli kohe minu juurde: "Nii kahju, et Roni siin pole," "On juu!" ütlesin ma proovides valu varjata. Kuradi jobud, nad ei teadnudki, mis täpselt eelmine kord juhtunud oli ja nad ikka pidid naerma. Ma veel ütlesin neile korduvalt, et ma ei maganud temaga. Aga see oleks ju liiga igav olnud, et uskuda.
Anyways ma saatsin Chrisi perse, kui ta seda teemat edasi arendama hakkas ning tema vaatas mulle selle peale imestunult otsa, et mis mul viga on, miks ma nii kuri temaga olen. Loll mees noh, mis teha.
Hakkasime vaikselt enda jooke seal lahti tegema. Minu rohelise Shuffeli kohta öelda küll Shreki kusi, küll tulnuka kusi, aga mulle meeldis.
Kõige pealt me kõik sõime. Katriin ja Brit (vist) olid ostnud hunniku süüa, mida ka mina rahastasin. Kõik said rõõmsalt salatit ja krõpsu ja köögivilju. Kahjuks magusat midagi ei olnud. See selleks
Mina istusin õue terrassile koos Karoliniga sööma ning peagi liitus ka Chris, kes ei väsinud mind tögamast. Ta kurtis, et polnud mind juba kaks kuud kiusata saanud. Vaene laps.
Seltskond oli jagunenud suht kaheks ja pooleks: Põhiliselt C-kate kamp istus toas diivanitel ning õue seltskond jagunes veel omakorda kaheks: need kes mahtusid laua taha ja need, kes maas pidid istuma. Mõlemasse kuulusid enamjaolt beekad.
Istusime, sõime, jõime, ajasime juttu ning tegime nalja. Päris meeldiv oli.
Siis tuli piibu isu ning uurisin Chrisilt, kas tal piipu on ja siis ta hakkas jälle peale, et mis loll küsimus see on ja pla-pla. Lõpuks ta siiski ütles, kus ja mis ning peagi panime kupatust kokku.
Olin just kõik tööle saanud, kui Ron platseerus minu kõrvale ning tal polnud vist plaaniski sealt lähiajal lahkuda. Teadsin, et oli aeg leida endale uus koht, sest ma lihtsalt ei suutnud tema läheduses olla. Laevas oli niigi jube juba olnud. Seal polnud lihtsalt võimalust kuskile põgeneda, terve sõidu ta passis mind ja mul tuli väga mitu korda soov sealt paadist lihtsalt vette hüpata. Öäk!!!
Ühesõnaga (mitte otseses mõttes) ma panin tuhatnelja jooksu seltskonnast kuhu Ron end sisse seadis. See muutis algul mu õhtu natukene keeruliseks ja isegi ebameeldivaks. Õnneks ta vajus kuskile ühte kohta lõpuks ära ning mina ei näinud teda enam siis mõnda aega.
Meil oli haige hunnik viina ja rummi, õudne lihtsalt, ÕUDNE!!! Kuid poistel polnud absoluutselt mingeid probleeme selle lahendamisel. Kui nad olid juba korralikult joonud, otsustasid suur osa poistest randa minna ning mingi kivini ujuda.
Läksin koos Britiga kaasa, kuigi meil endal mingeid plaane märjaks teha/saada polnud. Kert lonkis meie taga ning ka tema ei kuulunud hullude hulka.
Rannas tuli mul kiusutuju ning ma pritsisin Kerdi ja Briti seljad natukene märjaks. "Oppa, kust te nii laheda mustriga riided saite?" küsisin ma pärast tempu. Mõlemad naersid teeseldud naeru ning läksime eluga edasi.
Käisin mööda ranna äärt, joogitops käes. Vesi oli väga soe. Istusin maha ning saatsin Christianile(rootslasele) sõnumi ning jalutasin tagasi, kui Maia ja Brit mind igatsema hakkasid. Ka Ella oli jõudnud.
Mõned olid veest väljas juba, ka Palvadre suples kaldal. Tahtsin ka teda pritsida ning seda ma tegingi. Tema hüppas selle peale püsti, tuli minu juurde ning ütles: "Ma loodan, et sul pole telefoni taskus."
Ma jõudsin kiiresti telefoni kaldale visata ning siis ma lendasin karsumdi vette, Chris minu peale. Mul oli olnud tops mürgiga käes ning pärast kukkumist loksus see laintes roheline sodi välja lennanud. Jess!!! Ma olin siiski jälle läbi märg.
Kuna ma haigeks jääda ei soovinud (see soov mul siiski täide ei läinud), läksin kiiresti tuppa, et riided vahetada. Mul olid küll pikad teksad kaasas, kuid pärast pikka kaalumist olin kodus kõik varupluusid kotist välja võtnud. Kristel õnneks laenas mulle enda oma ning saingi end peaaegu kuivalt riidesse.
Peagi tulid ka teised ning meie vana seltskond istus jälle õue laua taha ning me jätkasime joomist.
Kui minu Shuffel üle viskas, võtsin kellegi rummikokteilist lonksu või jõin Kerdi õlut. Tegime suitsu (isegi Karolin) ning tundsime elust rõõmu.
Siis hakkas aga Chris jälle enda Roni jutuga peale ning kõik naersid ja hahaha. Kuid Bohman oli mulle mulle sõnumi vastu saatnud, et mis mul mureks on ja siis meeltesegaduses ma rääkisin talle, mis lõpupeol minuga juhtunud oli.
Õnneks ma suutsin selle enda meeltest välja lülitada ning läksin õhtuga edasi. Kuniks Ron hakkas mulle jälle külge ajama. Enne tegi ta seda Karoliniga, kuid siis õnnestus mul tüdruk päästa. Ja kui ta mulle käed ümber pani ja lahti lasta ei tahtnud... mul on praegugi niiii rõve sellele mõelda. Põgenesin õue, kus Brit nägi vaeva, et mind maha rahustada ning õnneks tal see ka õnnestus.
Kui õues juba liiga pimedaks läks, kolisime tuppa. Leidsin ennast köögist, kus olid veel Kert, Assar, Brit ja Karolin (vist), Maia ka vahe peal. Rääkisime igast põnevatel teemadel juttu. Olin natukene liiga avameelne (nagu alati, kui ma purjus olen), kuid siiski oli meeldiv.
Ahjaa mingi hetk hakkas Morten mulle külge lööma. Või õigemini selle osa ta jättis vahele. Ehk siis me amelesime seal vahe peal ja ta tahtis korduvalt üles või randa minna. Kõik arvasid, et me hullult tegime midagi rannas, tegelikult me lihtsalt rääkisime juttu, tema ja kõikide teiste suureks pettumuseks.
Me leidsime Maiaga külmkapist ühe veini, mille viimane lahti tegi. Võtsin kapist bokaalid ning jõime Maia terviseks. Siis lõppes järsku tegevus ära ning ma läksin õue terrassile istuma.
Järsku tuli Chris minuga mölisema, et enne kui kellegi pudeli lahti teed, tuleb ikka luba küsida. Mina ültesin talle selle peale, et mina ei teinud seda pudelit lahti, et jah, mina võtsin bokaalid, veini lahti tegi Maia, aga kuidas sa võidki teda süüdistada, kui mina oli osaline. Saatsin ta perse ning ta läks minema
Jäin jälle üksi. Siis kuulsin jälle kedagi enda kõrval. Pöörasi pead ning leidsin Kerdi minule nii lähedalt vastu naeratamas. Rääkisime juttu natukene, kui tulid ka Greete ja Ella. Ella ja Chris olid natukene tülis ja ta oli nii õnnetu ning imestas, miks ta alati haiget saab. Ma ütlesin talle, et tean, mida ta tunneb. Ja siis ma hakkasin jahuma sellest, kuidas Kert mulle kunagi nii kaua meeldinud oli ja pla-pla. Vist siis ma andsingi poisile ühe korraliku musi.
Chris oli mulle sõnumi saatnud ning läksin eemale, et talle vastata. Kui ma lahkunud olin ning puude varjus juba istusin, kuulsin Greetet midagi väga nõmedat ütlemas, mille peale tema ja Kert naersid, Kert küll mitte nii nagu Greete ise, pigem sunnitult.
Vaatasime õues tähti vaikselt.
Tšillisime jälle niisama. Ron oli diivanile magama keeranud. Ma võtsin salati karbid, lasin vett täis ning kallasin kõik talle pähe. Selle peale kargas ta püsti ning tõmbas sajatades nahhui.
Mingi hetk väsisin ära, võtsin magamiskoti ning tõmbasin diivanile kerra. Ka Kert oli kõrvale tugitooli magama jäänud.
Läbi une kuulsin, kuidas keegi oli jälle kuskil oksendanud, kuid ei pööranud sellele tähelepanu.
Pool seitse äratati meid üles, panin asja kokku ning me kõik, suht purjus veel, komberdasime sadama poole.
Istusin kohe õue, toetasin ennast reelingu äärele ning panin silmad kinni. Kert tuli minu kõrvale ning järgis minu eeskuju. Kuid seal hakkas külm ning me mõlemad kolisime tuppa, kus mina lasin vanamoodi edasi.
Katriini isa viskas mind koju ära.

Sellest Morteni asjast on mul jumala pohhui, olin suutnud end tagasi hoida. Kuid nats nõme on, et ma Christianile kõigest rääkisin. Mis tehtud see tehtud. Pohmell oli ka rõvedalt haige. Jube.

Promillid: ****

Kolmapäeval on uus pidu Panoraamis ja 360's tulekul, ehk saan ka minna, kui vanemad lubavad. Olin kaua ära ja pidutseda võiks iga kell !!!

esmaspäev, 9. august 2010

Galerii: Emmaboda salapidu - Elu24 : Muusika

Galerii: Emmaboda salapidu - Elu24 : Muusika

Järjekordne koht, kus ma pean ära käima, kui ma ühel ilusal päeval piisavalt vanaks saan. Kuigi tõenäoline on, et selleks ajaks sellist üritust enam ei korraldata või olen juba midagi uut ja lahedat avastanud. Eks näis

Soojendus

Ma olin juba 3 päeva tuimalt kodus istunud ja haige olnud, mul sai kõrini. Tahtsin siit majast välja saada ja natukene juua. Polnud juba 2 nädalat purjus olnud ja see oli jama. Kõik teised olid lõbutsenud ja suve täie pasaga nautinud samal ajal, kui mina niisama kodus või Tallinnast ja sõpradest eemal passisin. Ema täna kodus ei olnud, niiet ta ei saanud mind keelata ja tundsin ennast juba paremini ka, mis tõttu otsustasin põgeneda siit.
Tõin esmaseks ettekäändeks, et lähen linna raamatukokku, sest ma ei julge enam Viimsi omasse enda nägu näidata. Sain Chrisuhga kokku ning peale tunnipikkust tema pool konutamist otsustasime natukene juua. Tema muidugi rääkis, kuidas ta on mõnda aega juba tsüklis oli olnud ja joonud, niiet midagi peaaegu ei mäletanud ja see ajas mulle eriti isu peale.
Saimegi veel paari tüdrukuga bussikas kokku, külastasime ranna Konsumit ja läksime pilliroogude vahele jooma. Muidugi meil eriti raha ei olnud, mis tõttu saime endale lubada vaid ühe 1,5l Gin long drink'i, mille me kiirelt alla kulistasime. Sellest piisas, et ma mind parajalt švipsi saada.
Rannal istudes meenutasime kauneid väitlus meistrikate etappe ja naersime Kirke kõnedes esinenud naljade üle. Kahju, et mina ja Chrisuh järgmine aasta enam ühes klassis ega ka koolis ei ole. Kellega ma nüüd vahetundides suitsu tegemas hakkan käima? (Kui ma üldse suitsetama uuesti hakkan.)
Tänane oli mõnus eelmäng Maia sünnipäeva peole. Loodame, et tuleb vinge ja viinarohke.

Elu on lill, kui sees on promill!

Joobumuse tase: *

pühapäev, 8. august 2010

Alustuseks

Idee tuli natukene hilja, nii palju on juba juhtunud ja paljud märkimisväärsed üritused juba selja taga. Takka järele ma kirjutama ei hakka, sest mis möödas, see juba unustatud. Kuid tulevikus üritan anda endast parima ning kõik huvitava ja skandaalse kirja panna.
Põhimõtteliselt saab sellest pidude blogi, et pöörata tähelepanu sellele, kui palju ja kui noorelt juba meelemürkide ja ohjeldamatu läbustamisega tegemist tehakse. Mina õnneks kõige metsikumate "joodikute" hulka ei kuulu, kuid tean, mis peitub "ema, ma lähen klassiõe/venna, sõbranna/sõbra poole ööseks" või "lähen kinno, anna raha" taga.

Iga ürituse puhul hindan ma ka enda joobumuse taset 5palli süsteemis. 1 tärn tähendab, et ma olin natukene švipsis ja 5 tärni, et ma lausa oksendasin. Need on äärmused, aga üldiselt kaldun keskmiste näitajate poole. Pildid on suvalised ülesvõtted üritustelt.

Positiivne on see, et pidusid ootab ees veel nii palju. Üks neist on juba kolmapäeval. Maia 16.sünnipäev, Prangli mällar vol2. Loodetavasti ei kujune sellest midagi lõpupeo sarnast, god save me from that ! Selle vältimiseks ma võib-olla ei joo nii palju, vähemalt üritan.
Ootan pikisilmi, sest viimased päevad olen tõbisena kodus istunud ja tahaks juba välja midagi tegema saada.

Elu on lill, kui sees on promill!