Käisin Sauniga esmaspäeval 4. aprillil sadamas burksi söömas. Tal oli üks purk siidrit ka kaasas. Istusime pingil, sõime, ajasime juttu ning tegime nalja. Siidrit jõime Hesburgeri paberkoti seest - nalja pärast. Järsku näen, et mendi auto tuleb. Šokk. Ma ei teadnud mida teha. Üks mõte oli minema joosta, aga see oleks kohe kindlalt neis huvi äratanud. Olin sunnitud lihtsalt istuma jääma ja lootma. Siidri panime meie vahele nii, et seda näha ei olnud ning siis me lihtsalt istusime seal ja ootasime. Need olid kuradi pikad sekundid.
Kui auto oli nurga taha kadunud hüppasime püsti ja lasime jalga sealt.